Autor: Virve Liis Rosenberg, psühholoog
Hoolimata väga positiivsest mõjust inimpsüühikale, on regressiooniteraapia kohta endiselt ka kriitilisi arvamusi. Ettevaatliku suhtumise peamiseks põhjuseks saab pidada möödunud sajandi lõpus USAs lahvatanud nn valemälestuste lainet, mille tingis mõnede terapeutide sugereeriv töömeetod ja liiga entusiastlik soov kliente aidata. Tulemuseks olid kohtuasjad, milles siiski ei suudetud tõestada kahtlusaluste süülisust. See oli regressiooniteraapia kui traumateraapia pioneeri oluline arenguetapp, millest väga palju õpiti.
Tänapäeval on regressiooniterapeudid erapooletud uurijad ja toetajad, kes lasevad kliendi kogemusel esile tulla ning vabanemise ja selguseni jõuda. Nad säilitavad kriitikameele ja ei kannusta kliente kõike kogetut tähttähelt tõena võtma. Integratsiooniseansil arutatakse kogetut ja tuuakse esile, et on täiesti võimalik, et rännakus nähtu on vaid sümboolne paralleel kliendi elus reaalselt toimuvale.
Kuid on kindel, et terapeudi poolt turvaliselt toetatud teraapiaseansil kogemine ja läbielamine laseb toimuda emotsionaalsel tervenemisel, mis on püsiv. Sellele fenomenile juhtis tähelepanu juba psühhoteraapia isa Sigmund Freud. On ka võimalik, et traumaatilised lapsepõlveelamused seostuvad nn eelmiste elude kogemustega ja põhjustavad energeetilisi järelmõjusid, mis rännakus kombineeruvad.
Hingerännakus saadud kogemused võivad meid vahel panna kahtlema, et kas see tõesti kõik nii toimus. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole faktiline täpsus terapeutilise kogemuse puhul peamine, kuigi mõnes rännakus nähtu ja kogetu on hämmastavalt detailne.
On rännakuid, milles kogetut saab hiljem kontrollida. Maailmas on ka terve hulk inimesi, kes on kogenud ühtesid ja samu sündmusi oma teraapiaseanssidel ning moodustavad selle põhjal kogukondi ja on avaldatud ka raamatuid (nt II maailmasõjas hukkunud sõdurid Hollandis, veresaunas hukkunud indiaaniküla elanikud USAs).
Teraapia seisukohast vaadates ei ole oluline tõestada meelerännaku seansil kogetu tõelevastavust. Olulisim on kliendi vaimne, emotsionaalne ja kehaline kogemus, mis viib taipamiste ja katarsiseni ning aitab taastuda elujõul ja vaimsel tervisel.
Üheksa tööaasta jooksul olen töötanud sadade klientidega Eestis ja valdava enamusega neist saanud sellise tulemuse nagu klient soovis. Paljud on teraapia lõpetamisel märkinud, et tulemused on isegi oodatust paremad. Selle kohta tasub lugeda klientide tagasisidet SIIT.
Regressiooniterapeudid enamasti ei ole teadlasetüüpi inimesed ja neid ei huvita teaduslikud tõestused, kui nad näevad kuidas kliendid oma mured ära lahendavad ja rahunenult ellu tagasi pöörduvad.
Seetõttu arvan, et saan soovitada igaühel ise proovida regressiooniteraapiat ja selle põhjal kujundada oma arvamus. Seda eriti sellepärast, et iga inimene on täiesti individuaalne ja iga rännak on ainulaadne. Ükski kirjeldus ei suuda edasi anda seda, mida ainult kogedes saab teada.
©2026 LiisRosenberg.ee
Hoolimata väga positiivsest mõjust inimpsüühikale, on regressiooniteraapia kohta endiselt ka kriitilisi arvamusi. Ettevaatliku suhtumise peamiseks põhjuseks saab pidada möödunud sajandi lõpus USAs lahvatanud nn valemälestuste lainet, mille tingis mõnede terapeutide sugereeriv töömeetod ja liiga entusiastlik soov kliente aidata. Tulemuseks olid kohtuasjad, milles siiski ei suudetud tõestada kahtlusaluste süülisust. See oli regressiooniteraapia kui traumateraapia pioneeri oluline arenguetapp, millest väga palju õpiti.
Tänapäeval on regressiooniterapeudid erapooletud uurijad ja toetajad, kes lasevad kliendi kogemusel esile tulla ning vabanemise ja selguseni jõuda. Nad säilitavad kriitikameele ja ei kannusta kliente kõike kogetut tähttähelt tõena võtma. Integratsiooniseansil arutatakse kogetut ja tuuakse esile, et on täiesti võimalik, et rännakus nähtu on vaid sümboolne paralleel kliendi elus reaalselt toimuvale.
Kuid on kindel, et terapeudi poolt turvaliselt toetatud teraapiaseansil kogemine ja läbielamine laseb toimuda emotsionaalsel tervenemisel, mis on püsiv. Sellele fenomenile juhtis tähelepanu juba psühhoteraapia isa Sigmund Freud. On ka võimalik, et traumaatilised lapsepõlveelamused seostuvad nn eelmiste elude kogemustega ja põhjustavad energeetilisi järelmõjusid, mis rännakus kombineeruvad.
Hingerännakus saadud kogemused võivad meid vahel panna kahtlema, et kas see tõesti kõik nii toimus. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole faktiline täpsus terapeutilise kogemuse puhul peamine, kuigi mõnes rännakus nähtu ja kogetu on hämmastavalt detailne.
On rännakuid, milles kogetut saab hiljem kontrollida. Maailmas on ka terve hulk inimesi, kes on kogenud ühtesid ja samu sündmusi oma teraapiaseanssidel ning moodustavad selle põhjal kogukondi ja on avaldatud ka raamatuid (nt II maailmasõjas hukkunud sõdurid Hollandis, veresaunas hukkunud indiaaniküla elanikud USAs).
Teraapia seisukohast vaadates ei ole oluline tõestada meelerännaku seansil kogetu tõelevastavust. Olulisim on kliendi vaimne, emotsionaalne ja kehaline kogemus, mis viib taipamiste ja katarsiseni ning aitab taastuda elujõul ja vaimsel tervisel.
Üheksa tööaasta jooksul olen töötanud sadade klientidega Eestis ja valdava enamusega neist saanud sellise tulemuse nagu klient soovis. Paljud on teraapia lõpetamisel märkinud, et tulemused on isegi oodatust paremad. Selle kohta tasub lugeda klientide tagasisidet SIIT.
Regressiooniterapeudid enamasti ei ole teadlasetüüpi inimesed ja neid ei huvita teaduslikud tõestused, kui nad näevad kuidas kliendid oma mured ära lahendavad ja rahunenult ellu tagasi pöörduvad.
Seetõttu arvan, et saan soovitada igaühel ise proovida regressiooniteraapiat ja selle põhjal kujundada oma arvamus. Seda eriti sellepärast, et iga inimene on täiesti individuaalne ja iga rännak on ainulaadne. Ükski kirjeldus ei suuda edasi anda seda, mida ainult kogedes saab teada.
©2026 LiisRosenberg.ee