Mis kasu on negatiivsusest?
Autor: Susan David, 2019
Tõlge: Virve Liis Rosenberg
Miks on vaja olla kontaktis oma raskete tunnetega? Kõlab vastuoluliselt, kuid oma negatiivsete tunnete aktsepteerimine võib meid muuta rõõmsamaks pikemas plaanis, räägib Lõuna-Aafrikast pärit psühholoog Susan David oma TED Women kõnes. Teen lühikese kokkuvõtte:
Küllap on sullegi öeldud: “Ära kurvasta!“ või “Küll homme on parem” heatahtlike pereliikmete või sõprade poolt. Sellepärast, et neile tundub, et sa oled kurb, vihane, ärritunud, stressis või misiganes seisundis välja arvatud õnnelik. Kuigi sel hetkel sa tahaksid saata nad pikalt, sa ei tee seda, sest tunded ju …
Järgmisel korral võid end vabaks lasta (palun ole siiski viisakas). Positiivne olemine on saanud uueks nn moraalse korralikkuse normiks, ütleb psühholoog Susan David, Harvard’i Ülikooli õppejõud, Institute of Coaching asutaja ja kaasdirektor, raamatu Emotional Agility autor.
Raskete tunnete allasurumine ei ole tervislik ega kasulik, ütleb David. Kui me nii teeme, siis kannatab meie võime suhelda maailmaga nii nagu see on, mitte nii nagu me tahame seda näha. See on seotud väiksema paindlikkuse ja heaolutundega ning suurema depressiooni ja ärevuse tasemega. See mõjutab ka meie suhteid ja võimet eesmärke saavutada.
Mida me siis selle asemel peaksime tegema?
Selle asemel, et suruda oma tundeid alla ja pingutada rõõmsat nägu tehes, on tähtis keeruline emotsioon ära tunda ja anda talle nimi, ütleb David. Väga sageli inimesed kasutavad lihtsaid must-valgeid nimetusi, kui nad oma tunnetest räägivad. ‘Mul on stress’ on kõige sagedasem ütlus. Ometigi on seal tohutu vahe, kui sa oled tõelises ülekoormus-stressis või stressis, sest miski valmistas sulle pettumuse või stressis, sest sa tead, et su töö pole sobiv või oled kehvas suhtes. Kui me nimetame oma tundeid täpsemalt, hakkame me mõistma oma tunnete põhjusi ja see aktiveerib meis suurema valmisoleku. Me suudame seada eesmärke ja teha elus muutusi.
Teiseks, kui sa oled oma emotsiooni ära tundnud, siis märka seda leebelt ja kaastundega, soovitab David. Sageli me arvame, et kaastunne tähendab nõrkust, laiskust või endale valetamist. Tegelikult laseb kaastunne luua sul enda sees turvalise ruumi, milles sa saad endale lubada rohkem riskeerida. Sa saad uurida ja avastada maailma. Sa oled tõhusam, sest sa tead, et kui ka vahel asjad ei suju, sa meeldid endale ikkagi ja sa oled ikka enda vastu hea. Seepärast on kaastunne seotud suurema efektiivsuse ja tõhususega.
Lõpuks, püüa märgata oma lugu nii nagu see on. Loo ruumi enda ja oma tunnete vahele olles vaatleja ja nimetades oma kogemuse kõiki tahke. Selle asemel, et öelda lihtsalt: „Ma olen kurb“ soovitab David öelda: „Ma märkan, et ma tunnen end kurvana. Ma märkan, et tunnen end reedetuna. Ma märkan soovi ruumist lahkuda.“ Tänu sellele saad sa oma teisi osi nagu väärtused ja kavatsused tuua rohkem esile.“ Niiviisi talitades on ohjad rohkem su enda käes, mitte su emotsioonide juhtida. Ei ole tähtis kas sul on negatiivseid mõtteid ja tundeid, vaid kas nad võtavad sind õnge – kas nad hakkavad juhtima su käitumist ja suhteid.
Susan David’i TEDWomen kõne
Küllap on sullegi öeldud: “Ära kurvasta!“ või “Küll homme on parem” heatahtlike pereliikmete või sõprade poolt. Sellepärast, et neile tundub, et sa oled kurb, vihane, ärritunud, stressis või misiganes seisundis välja arvatud õnnelik. Kuigi sel hetkel sa tahaksid saata nad pikalt, sa ei tee seda, sest tunded ju …
Järgmisel korral võid end vabaks lasta (palun ole siiski viisakas). Positiivne olemine on saanud uueks nn moraalse korralikkuse normiks, ütleb psühholoog Susan David, Harvard’i Ülikooli õppejõud, Institute of Coaching asutaja ja kaasdirektor, raamatu Emotional Agility autor.
Raskete tunnete allasurumine ei ole tervislik ega kasulik, ütleb David. Kui me nii teeme, siis kannatab meie võime suhelda maailmaga nii nagu see on, mitte nii nagu me tahame seda näha. See on seotud väiksema paindlikkuse ja heaolutundega ning suurema depressiooni ja ärevuse tasemega. See mõjutab ka meie suhteid ja võimet eesmärke saavutada.
Mida me siis selle asemel peaksime tegema?
Selle asemel, et suruda oma tundeid alla ja pingutada rõõmsat nägu tehes, on tähtis keeruline emotsioon ära tunda ja anda talle nimi, ütleb David. Väga sageli inimesed kasutavad lihtsaid must-valgeid nimetusi, kui nad oma tunnetest räägivad. ‘Mul on stress’ on kõige sagedasem ütlus. Ometigi on seal tohutu vahe, kui sa oled tõelises ülekoormus-stressis või stressis, sest miski valmistas sulle pettumuse või stressis, sest sa tead, et su töö pole sobiv või oled kehvas suhtes. Kui me nimetame oma tundeid täpsemalt, hakkame me mõistma oma tunnete põhjusi ja see aktiveerib meis suurema valmisoleku. Me suudame seada eesmärke ja teha elus muutusi.
Teiseks, kui sa oled oma emotsiooni ära tundnud, siis märka seda leebelt ja kaastundega, soovitab David. Sageli me arvame, et kaastunne tähendab nõrkust, laiskust või endale valetamist. Tegelikult laseb kaastunne luua sul enda sees turvalise ruumi, milles sa saad endale lubada rohkem riskeerida. Sa saad uurida ja avastada maailma. Sa oled tõhusam, sest sa tead, et kui ka vahel asjad ei suju, sa meeldid endale ikkagi ja sa oled ikka enda vastu hea. Seepärast on kaastunne seotud suurema efektiivsuse ja tõhususega.
Lõpuks, püüa märgata oma lugu nii nagu see on. Loo ruumi enda ja oma tunnete vahele olles vaatleja ja nimetades oma kogemuse kõiki tahke. Selle asemel, et öelda lihtsalt: „Ma olen kurb“ soovitab David öelda: „Ma märkan, et ma tunnen end kurvana. Ma märkan, et tunnen end reedetuna. Ma märkan soovi ruumist lahkuda.“ Tänu sellele saad sa oma teisi osi nagu väärtused ja kavatsused tuua rohkem esile.“ Niiviisi talitades on ohjad rohkem su enda käes, mitte su emotsioonide juhtida. Ei ole tähtis kas sul on negatiivseid mõtteid ja tundeid, vaid kas nad võtavad sind õnge – kas nad hakkavad juhtima su käitumist ja suhteid.
Susan David’i TEDWomen kõne
©2024 LiisRosenberg.ee Kõik õigused kaitstud. Autori loata teksti jagamine, paljundamine, taasesitamine keelatud.